Linnaplaneerimise heaolu skoor alias “Linnaelanik – mida sa TEGELIKULT tunned”? 

Meie ühiskond linnastub üha hoogsamalt.  Prognoositakse, et linnades elab 2050. aastal 74 protsenti Euroopa elanikkonnast. Avalik ruum, olgu see sise- või välisruum, mängib meie vaimses heaolus olulist rolli ja võib hõlbustada sotsialiseerumist ning toetada turvatunnet. Ideaalis peaks linnaheaolu keskmes olema inimene. Linnad ja linnade elukeskkond peaks inimeste tervist toetama. Kui inimene tunneb ennast oma elukeskkonnas kas teadlikult või mitteteadlikult halvasti, siis on sellel otsene mõju tema vaimsele ja pikemas perspektiivis ka füüsilisele tervisele.

  

Elukeskkonnal on teatud omadused, mida võib seostada negatiivse või positiivse tervisega, nagu müra ja vibratsiooni mõju, haljastus ja rohelus, aga ka elukeskkonna-elurajooni suurus või võimalus valida erinevate liikumisteede vahel. Samas, erinevad kasutajad võivad sarnast füüsilist ruumi erinevalt tõlgendada ja sama kasutaja kogeda seda erinevatel päevadel või aastaaegadel erinevalt. Erinevusi on ka katsealuste keskkonnatunnetuses, mis sõltub vanusest, keskkonnaga seotud hoiakutest, soost ja paigakiindumusest. Keerukust lisab ka tõsiasi, et linnaelanike argipäev on tihti kiirustav ja erinevatest allikatest pärit infotulva alla mattunud. Sageli on meel hajevil ja puudub teadlikkus, mida linnaelanikud tegelikult ümbritsevas elukeskkonnas tunnevad ja millist mõju see neile avaldab. 

 

Kuidas sellises olukorras koguda objektiivset tagasisidet, mida linnaplaneerimisel arvesse võtta? Näiteks võimalikult tõenduspõhiselt hinnata, kuidas tunnevad linnaelanikud end linna peaväljakul, elamurajooni sisehoovis või pargis? 

 

Läbi linnaplaneerimise ajaloo on planeerijad proovinud kujundada elukeskkonda lähtuvalt elanike heaolust ja üha enam neid protsessi kaasates. Meetodid selleks on ajas muutunud üha täpsemaks ja praeguseks ajaks teame märksa rohkem, kuidas linnaruum inimeste tervist mõjutab. Praktikas on aga linnad sageli keeruliste ruumilise planeerimise valikute ees, mille lahendamisel saab hetkel objektiivselt arvesse võtta linnaruumi planeerijate ja ehitajate inseneriteadmisi, aga kas on väga keerukas või ei osata mõõta võimalikku mõju linnaelanike heaolule neis kohtades. Lisaks on jätkuvalt probleemiks otsustusprotsesside keerukus ja politiseeritus, kus teadmistepõhiste otsuste asemel lähtutakse arvamustest, ning kodanikel on jällegi vähe usaldust poliitikute vastu ja teadmisi sellest, kuidas ja miks teatud ruumiotsuseid tehakse. Inimestelt kogutakse tavaliselt sisendit küsimustike abil või ümarlaudades, aga nende tulemused ei ole tihtilugu andnud planeerimiseks uusi teadmisi. Ümarlaudadesse tuleb enamasti ainult kindel grupp aktiivseid inimesi, kes ei anna ülevaadet linna elanike läbilõikest, aga ka seetõttu, et inimesed ei oska tihti teadlikult oma tundeid tajuda ega ka piisavalt selgelt ette kujutada alles plaanil olevat linnaruumi. 

 

Ühe sammu lähemale objektiivsema linnaplaneerimise suunas pakub FinEst Targa Linna Tippkeskuse „Linnaplaneerimise heaolu skoori “ pilootprojekt. Heaolu skoor on uuenduslik süsteem, mis esmalt kaardistab valitud linnaruumi ruumilised omadused ja kohalike elanike psühholoogilise ning füsioloogilise reaktsiooni valitud asukohas. Peale andmete analüüsi püütakse välja selgitada, miks tajuvad kohalikud esmapilgul sarnaste ruumiliste omadustega avalikku ruumi erinevalt ning miks mõned kohad on populaarsemad kui teised.    

Heaolu skoor praegusel kujul sisaldab viit taset: looduskeskkonna kiht, mis arvutab positiivsete maastikuelementide (nt puud, muruplatsid ja lillepeenrad) osakaalu ning negatiivsete elementide, nagu saastavad alad ja suured asfalteeritud alad, osakaalu; ehitatud keskkonnakiht, mis hindab tänavavõrgu ühenduvust, teatud asukohtade ligipääsetavust ja kasutusaega; tegevuste kiht, mis hindab piirkonna avalike mugavuste ja teenuste mitmekesisust (mänguväljakud, sportimisvõimalused jne) ning nende lähedust linnaelanikele; psühholoogiline kiht, mis hindab linnaruumis valitud asukohtades elanike positiivsete ja negatiivsete emotsioonide taset, paigakiindumust ning vaimse taastumise võimalust; ja füsioloogiline kiht, mis mõõdab inimeste kokkupuudet ruumiliselt määratud stressiteguritega reaalajas salvestatud füsioloogiliste signaalide põhjal.   

 

Ruumiandmete kogumiseks kasutatakse olemasolevaid andmebaase ja infoallikaid (n Maa-ameti kaardirakendus). Lisaks kasutatakse liikuvusanalüüsiks linnaruumis asuvaid kaameraid. Psühholoogiline kiht luuakse elanikke kaasates spetsiaalselt selleks otstarbeks loodud psühholoogilise küsimustiku põhjal. Füsioloogilised signaalid kogutakse elanikelt sensoritega, mis jälgivad südametegevust ja hingamist, naha temperatuuri ning niiskustaset, pulsilaineid veresoontes ja aju elektrilisi signaale. 

 

„Linnaplaneerimise heaolu skoori“ projekt sai alguse 2022 jaanuaris. Veebruaris valisid Targa Linna Tippkeskuse teadlased Narvas välja konkreetsed kohad põhjalikumaks uurimiseks ehk heaolu skoori mõõtmiseks. Kevadel, 18. aprill – 12. mai 2022, viidi Narvas läbi väikesemahuline uuring, kus neljas avaliku linnaruumi punktis - Peetri platsil, Joaorus, Pähklimäe tänava jalakäijate alal ning Daumani tänava hoonetevahelisel alal, mõõdeti 28 linnaelaniku füsioloogilisi ja psühholoogilisi reaktsioone. 

IMG_20220506_104546.jpg
IMG_20220506_162858.jpg

Linnaruumis füsioloogilisi ja psühholoogilisi mõõtmisi teinud meeskonna kogemus näitas, et esmapilgul üpris lihtsa sisuga uuringu läbiviimine osutus üpris keerukaks nii uuritavate leidmise kui ka läbiviimise osas. Mõõtmise edukaks läbiviimiseks uuritaval pidid kokku langema mitu eeldust: linnaelanik pidi ilmuma kokkulepitud ajal õigesse kohta, ilmastikutingimused pidid olema uuringu läbiviimiseks sobivad, linnas liikudes ja uuringukohas ei tohtinud esineda takistusi ning tehnika pidi toimima veatult. Kuigi 3,5 tunni pikkune uuring oli sisuliselt ühest linna mõõtmispunktist teise sõitmine, kohapeal vaatlemine ning uuringu protokollil rida-realt näpuga järje ajamine, siis uuringu läbiviijatele oli see üpris stressirohke ja õhtu lõpuks nii emotsionaalselt kui füüsiliselt väsitav. Uuringumeeskonna liikmed kogesid, et uuritavad on parimad giidid juhatamaks sind läbi ummikute linnas, üle 3 tunni järjest püsti seista ei olegi nii kerge ja et sageli annavad just uuritavad oma positiivsusega sulle vajaliku energia, et pikad päevad vastu pidada. Huvitaval kombel selgus ka, et pikkade küsimustike täitmine on uuritavate meelest hoopis koormavam kui suure hulga elektroodide enda küljes kandmine. Väliuuringute tavapärane mõjufaktor on ilm, seda ka linnaruumis. Ehkki kevadised uuringud sai läbi viidud enamasti päikesepaisteliste päevadega perioodil, tuli paar uuringut tühistada vihma tõttu ning kui juhtus, et õhutemperatuur oli madal, siis oli vaja vaeva näha ka uuritava soojas hoidmisega. Kui siia lisada veel logistika marsruudil Tallinn-Narva-Tallinn, mis hõlmas viimasele bussile-rongile jõudmist ning plaani, mis kell peab rongi jõudma, et istekohta saada, siis oli vaieldamatult tegemist kogemusega, mis jääb meelde kogu eluks. 

 

Ruumianalüüsi jaoks oli väikese skaala uuringus üheks väljakutseks mõõtmiseks sobilike kohtade ja vaatenurkade valik. Selleks koguti kokku Narva linna eelistused ja teostati esmane Narva linna maastikuanalüüs, mille abi sai valitud kohtade kvaliteete omavahel võrrelda. Uuringusse sai valitud ainult avalikud väljakud ja haljasalad, millest kaks on ülelinnalise tähtsusega ja ülejäänud kuus piirkondliku olulisusega. Ruumianalüüsi seisukohalt oli oluline mõõtekohas näha erinevaid ruumielemente ja nn tüüpilist linnaelu. Need tingimused aga ei pruukinud olla kõige sobivamad võrreldavate füsioloogiliste mõõtmistulemuste saamiseks, mis vajasid kontrollitud keskkonda. Lisaväljakutseks oli kaamerate paigaldamine valitud mõõtekohtadesse, mis loendavad erinevaid liikumisviise ja kiiruseid. Tuli välja, et kogemust ja võimekust kasutada kaameraid mitte linnatänavate, vaid just avaliku ruumi ja haljasalade uurimiseks, on seni olnud vähe ning Heaoluskoori piloot on siin üks esimesi linnukesi, mis julgustab ka teisi uusimaid AI tehnoloogiaid kasutama laiemalt kui vaid liikluse mõõtmiseks. Viimasena, ruumianalüüsi seisukohast on olnud kõige suurem väljakutse leida viise, kuidas andmepõhiseks analüüsiks vaatesektorid ja mõõtealad piiritleda. Kuigi mõõdetavad vaatavad konkreetset vaadet, on nad samas siiski teadlikud kogu alast ja sageli ka selle seostest ülejäänud linnaga. Samuti peab ruumianalüüsi hinnang väljendama antud koha väärtusi laiemalt kui vaid ühes sektoris, kuna koha ümberkujundamisel muudetakse üldjuhul tervet ala, mitte ainult ühte lõiku. Seetõttu on olnud oluline kujundada ruumianalüüsi metodoloogia viisil, mis suudaks leida tasakaalu valitud ala suuruse ja ruumiandmete põhiste analüüsivõimaluste vahel ilma, et see oleks liialt laialivalguv või liiga ahtake.  

 

Väikese skaala uuring ja kohtade valik õpetas palju interdistsiplinaarse koostöö kohta. Viimane on loomulikult ka see põhiline asi, millest linnaplaneerimisprotsessides sageli puudu jääb. Projekti seniste tegevuste käigus on ülimalt hea tõdeda, et Narva Linnavalitsus on fantastiline koostööpartner ning kogu projekti meeskonna ühise pingutuse tulemusena õnnestus edukalt teha salvestused planeeritud mahus. Ehkki tulemuste analüüs veel käib, on füsioloogiliste mõõtmiste tulemuste põhjal märkimisväärne, et on võimalik statistiliselt eristada stressi taseme poolest erinevaid linnaruumi mõõtepunkte -  üks koht linnas tekitab inimestele keskmisest suurema stressi reaktsiooni kui teine.  Ka psühholoogilise küsimustiku põhjal on võimalik paikasid eristada. Kõige paremini eristab paikasid inimeste kiindumustunne selle koha suhtes ja tajutud taastumispotentsiaal. 

 

Septembris 2022, käib laiaulatuslikuma uuringu läbiviimine. Selleks mõõdetakse Narva elanike füsioloogilisi ja psühholoogilisi reaktsioone kaheksas avaliku ruumi asukohas. Kokku kaasatakse mõõtmistesse 40 eri vanuserühmas elanikku. Narva linn soovis mõõta oma elanike heaolu erinevates elurajoonides, et vastavalt uuringu tulemustele viimistleda Narva üldplaneeringut ning teha konkreetseid ettepanekuid arendusteks nende elurajoonides. 

 

Alates 2023 juunist plaanib FinEst Targa Linna Tippkeskus heaolu skoori teenust pakkuda ka teistele Eesti linnadele. Samuti oleme otsimas teisi turge, kus linnad näevad vajadust heaolu skoori teenuse järele. Heaolu skoori saab rakendada kas üldplaneeringu koostamise protsessis, et mõõta praktikas, kuidas inimesed tunnevad end ühe linna konkreetsetes kohtades, või konkreetsete asukohtade planeerimisel ja inimeste heaolu mõõtmisel nendes kohtades enne ja pärast arendustööd.  

 

FinEst Targa Linna Tippkeskusel on kokku hetkel käimas 6 pilootprojekti, mis jõuavad tulemuseni tuleva aasta suveks: Tuleviku transpordi ökosüsteem, Digitaalne dünaamiline linnataimestiku mudel, Hoone suutlikkuse audit reaalajas, Energiavajaduste vähendamine mikrovõrkude ja energiasalvestite abil, Renoveerimisstrateegia tööriist ja Linna heaolu skoor. Vaata lisa: https://taltech.ee/targa-linna-tippkeskus. Siiani on valitud pilootide ideid läbi kahe vooru ja järgmised kaks vooru toimuvad perioodil 2023.a. september kuni 2025.a. veebruar. Loe lisa: https://www.finestcentre.eu/pilotingprogrammes. Pilootprojektide elluviimist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Eesti Haridus- ja Teadusministeetriumi rahastatav projekt "Targa linna tippkeskus". 

 

Autorid: Ivo Fridolin, Kristjan Pilt, Maie Bachmann, Kristi Grišakov, Külle Tärnov, Silver Sternfeldt